Käisin just "Uut Maailma" vaatamas. Ja oli säändne, jah, natuke melanhoolne ja masendav, nagu mind oli ka hoiatet.
Et mis juhtub siis, kui laia profiiliga visionäär hakkab projekte kirjutama. Ja et kus on heade ideede ja lihtsalt läbu tasakaal.
Üks hirmus helge koht oli, kui Jaak Johanson ja CO "Mu süda, ärka üles" laulsid, säändses juba vaimselt lagunevas seltsimajas.
Tegelikult minu meelest manifestifilm ka reeglitele ja korrale (ma ei räägi jäigast bürokraatiast), sest me inimestena ei kanna paljut vabadust lihtsalt välja ("No miks kuradi pärast nad tahavad, et ma sinna aruandesse kirjutaks mingit paska, kui nad teavad, et me selle raha eest õlut ostsime!"). Mingit välist asja on vaja, mis ohjes hoiab, muidu läheb lihtsalt totakaks läbuks. Või no, eks oleneb inimestest, aga no noid kuldselt tugevaid, kes ise hakkama saavad, palju vist pole.
Ja jälle natuke sallivuse- ja pooltooninägemise kasvatamise film, sest need poisid ja tüdrukud ilmselgelt tegid palju ära. Teevad veel ilmsesti. Viis mulle meeldida ei pruugi - aga no ma ei ole ka piisavalt revolutsionäär, ma ei suuda ja mind väga ei tõmba ega huvita ka radikaalsus ja laamendamine - mille tulemusel, jah, asjad liiguvad sageli kiiremini. Radikaalsust ja laamendamist on ka vaja, ma tean, aga seda on raske välja kanda, kõrvalt see kulutab hullupööra.
Aga moraal pole ilmselgelt see, et kuidas kõik head algatused metsa lähevad ja manduvad ja ära vajuvad ja inimsuhted lörri lähvad. Vist on hoopis moraalitu film. Tükike uusboheemluse elu lihtsalt.
No comments:
Post a Comment