Saturday, October 10, 2020

Soorollid ja eristamine

 Eilses õpsidekoolituse seminaris tagasisidestas üks tüdruk rühmakaaslast minu jaoks kõrvalõikaval moel: nimelt, et tore oli kuulda esitlusel meeshäält. Kõlas kohe paremini. Kommentaar oli mõeldud igati hästi, aga mulle, näe, jäi kõrva. Et saab pädevuspunkte ja boonuseid pelgalt mees olemise eest!

Päris kindlasti pole ma isegi positiivse diskrimineerimise patust prii - iga kell tahaksin ma näha rohkem mehi koolides ja ka lasteaedades. Ja tõesti, lihtsalt sellepärast, et nad on mehed ja tõenäoliselt lähenevad mõnele asjale teistmoodi kui naistest õpsid või lasteaednikud läheneda tavatsevad. Isadel ja emadel on ju ka lastekasvatuses erinevad lähenemised, eri tugevused. Ja see on hästi tasakaalustav. Lapsed ei peaks minu arvates olema pidevalt "tädide" mõjusfääris - kodus pigem emad, arstid on naised, lasteaednikud ja õpsid on naised... Ise ma olen samasugune "tädi" :)

Mulle meeldib mõelda, et ma olen pigem "isamoodi ema". Püüan kõrvale hiilida vastikutest hoolitsuskohustustest, olen sageli ära mingeid omi asju ajamas, aga kui olemas olen, siis lustin E-ga. Et minuga on pigem tore ja fun, kui et ninnu-nännu-pudrupott. Kui asi füüsilisse turvalisusse puutub, siis pole mus "isamoodsust" grammi võrragi - siis ma olen ikka tõeline kanaema. Aga muus osas meeldib mulle end näha aktiivse, vaba, hoogsana.

Vanemlus on väga soorollidest laetud. Arstid ja lasteaednikud pöörduvad E. puudutavas üsna kindlalt minu poole. Beebiga perearsti juures käies tundus mulle, et K. olemasolu vahel lausa ignoreeriti, kuigi ta oli alati olemas, kursis, selgelt huvitatud, selgelt vägagi vanem. Jälle, mitte pahatahtlikult, pigem nagu harjumusest või oskamatusest teisiti tegutseda. Et kui autoremondi töökojas vaadatakse naistest läbi, siis lapsega arsti juurde minnes vaadatakse lapse isast läbi...? Aga teisipidi ka - minultki saavad lapsevankritega isad rohkem alateadlikku tunnustust kui lapsevankriga emad. Hea isa on selgelt rohkem hea kui hea ema. Mina isegi. K. on superisa. Mina olen... noh, mina olen lihtsalt E. ema. Nüüd vähemasti juba ema nime väärt.

Aga teisipidi soorollidest ka. Mu sõbrants on CNC puidupingi operaator ja tema vist küll pole kurtnud, et teda väga erikoheldaks. Või siiski - et vahel ikka vaatamisväärsusena end tunneb, naine "meeste alal".