Tuesday, August 28, 2012

Turistitsen Tallinnas

Päeva soundtrackid

Eile saatsin Kuldari lennuki peale ja korraldasin endale päevapikkuse jalgsiturismi Tallinnas, no nii 25 kilomeetrit. Puhkuselõpust ja suvelõpust kavatsen mina viimast võtta ja... ma korraks olen kodust veel eemal, on teine nüüd poole tühjem.
Pladistasin Russalka kandis jalgupidi vees, mõtlesin elu üle järele, kõndisin veel ja veel Pirita poole ja siis tagasi ka. Ja siis linnahalli katusel ja kultuurikilomeetril. Viimasel pole kindlasti käinud. Päeva rosin oli Patarei vangla valvuritädi. Vihma kallas ja ma lipsasin valvuriputkasse vihmavarju ja valvuritädi (Helju?) rääkis mu pisut surnuks. Nii vabalt voolava assotsiatsioonide võrgustikuga naist pole ma vast varem kohanudki. Juttu tuli ja tuli, kõigest, vabalt ja hästi palju. Egiptuse reisist ja tema kogemustest moosiriiuliga lendamise alalt ja kohtu kaasistumisest ja keissidest. Pealtnäha vahetusid teemad seosetult ja ma ei saanud aru, kust need tal tulid, aga midagi väga võluvat oli selles jutustamises võhivõõrale. Mul tuli kohe folkloristi poos sisse ja silmi.
Siis kappasin veel läbi vanalinna, mossitasin natuke Viru keskuse terminalis (jalad olid väsinud kuidaski, aru mai mõista!) ja otsustasin ikkagi mitte bussiga, vaid jala Annele vastu ja Anne poole Mõiku minna. 25 kiltsi vist jah umbes. Nii et ma olin õhtuks täitsa tuim ja sooda ja väsinud.

Täna käisin Sauel ristiema juures, tema on üks neist sugulasist, keda ma vahel väga hea meelega külastan. Hüppasin oma kunagise (mälupildina esimese) kodutänava ja lasteaia juures maha, vaatasin nad üle. Ja tegin suurpuhastuse sõnumimajanduses. Nii palju emotsioone ühes väikeses karbis. Harvendasin, emotsioonitsesin läbi.
Ja vaikselt kogun enese ja hinge ja kontakti soojashoidmise tavaari. Kirjapaber ja pastakad ja .......õpik ja... no need kaugelolemise aksessuaarid. Kuldar peaks nüüd kohal olema.

Homme katsetan KUMUs oma töötõendit, et kui muuseumitöötaja ma siis olen.

Sunday, August 5, 2012

Kas tunned maad 2012

Kes millega kuulsaks saab, eksole! <= tsitaat Ristolt

Hääletusvõistluse lühikokkuvõte:
Niimoodi ma polnudki varem hääletanud, institutsionaalselt ja külavaheteid, st lühikesi otsi. Kuigi positsioneeritud teekondi enam vaadata ei saa, võimalikke punkte siiski, siit
Meie esimese päeva marsruut: Tartu - 1) Kavastu parv (parvega üle jõe, mis, nagu selgus oli edasisaamise mõttes viga, teispool jõge oli 6 autot/tunnis tee - needki vales suunas) - 2) Mooste mõis 3) Maanteemuuseum 4) Pere monument Kambjas - see vajanuks legendil juurde pikemat juttu mo meelest. Just selleks, et huvitavam oleks. Olla püstitatud naistele, kes sõja ajal ja pärast pidid üksi lapsed üles kasvatama. Minu isiklikud boonuspunktid - kihelkonna(keskuse) kirikud - Kambja 5) Ignatsi Jaagu kivi - eee... Ignatsi Jaagu juurde andis matkata, ma arvan, et oma 10 km kõndisime kokku küll, sest sel "otseteel" tõesti autosid peaaegu ei sõitnudki. See-eest loodus oli imeilus. 6) õhtul-hilja Põhjasõja aegne kivirist; ööseks koju
Hommikul andis Kuldar Kukule intervjuu, mina keetsin putru. Tööjaotus.
Teine päev: 7) hääletaja kuju Paide linnaservas 8) Vargamäe. Vargamäele minnes hääletasime traktori peale, ja käisimegi traktoriga Vargamäel ära, ega polnud seal kokerdamist midagi, pilt teha ja punuma.

Vahelepõikeks: Need, kes meid peale võtsid, olid silmnähtavalt kas toredad, väga toredad või eriti silmapaistvalt toredad. Eks osa siin on eestlaste suvisel olemisel ka, sel toredusel. Ja need lood, mis inimestel rääkida on, need lood!
Andsin endale lubaduse järgneva 3 aasta jooksul käia ära 3 muuseumis, millest me praegu ainult mööda sõitsime: Maanteemuuseumis, Vargamäel ja Viinistu kunstimuuseumis. Säärane 3-aastakuplaan.

Aga edasi: Albu, 9) Salme Kesleri mälestuskivi - ses mõttes hea punktivalik, et mälestuskivi (kõrvale kirjutatud) lugu oli põnev. Salme Kesler oli 18-aastane tüdruk, just algkooliõpetajaks saanud, arvatavasti isamaaliselt meelestatud, kui ta Vabadussõja käigus maha lasti. Kes ja kuis täpselt, pole teada, on erinevad versioonid. Kõikide punktidega ei kaasnenud teps mitte lugu. Teeservad. Tapa linn. 10) Tapa-Loobu teeviit 11) Kadrina puust rusikas 12) Palmse näljakangrud. Miks suuri kiva näljaajal kokku kanda? Palmse mõisahärra olla suure nälja ajal oma talupoegadele vilja andnud, kangrud olla siis tänuks kokku kantud: http://www.monument.ee/vihula-vald/palmse-naljakangrud 13) Viinistu kohvrid, John Smith eri kohtades, on see Smith alles reisimees, ma ütlen! Ööbisime Loksa lähedal võsas. Kihelkonnakirikud: Ambla ja Kadrina
Kolmas päev: 14) "Tulnuka" võttepaik Kuusalus, olematu burksi-putka. Burksi-putka olematusest sõltumata - Kuusalu ise oli hea leid ja need külaajaloo killud, mis me putka otsingul saime, väärisid ka küünlaid. 15) Ülgase fosforiidikaevanduse sissekäik. Vaat see punkt oli tõest vaatamist ja ronimist väärt. 16) Pikavere küla vana kaupluse olematu silt. Punktide paikapanijad olid siin puskut teinud, ma selle punkti üle nuriseks küll. Et kui liigpalju olematusi korraga, siis võiks saata mõnda muusse kohta, kus midagi ka olemas on. 17) Koluvere piiskopilinnus 18) boonuspunkt - tädi Salme? Malle? kellegi tädi lehm ketiga tee ääres 19) Virtsu Mutionu baar. Perekondlik punkt Pärnus. Reena sünnipäev.
Kihelkonnakirikud: Kuusalu, Jõelähtme, Kullamaa, Martna, Karuse
Neljas päev: 20) Sindi paisu kalatrepp, vaat, jälle sarjast andekaid punkte, kuhu päris niisama ei sattu ja midagi vaadata on küll. 21) Allikukivi koopad Kilingi-Nõmme lähedal 22) Tuhalaane õigeusu kirik 23) Viljandi
Kuna me pidime lõpetamiselt ära putkama, siis ise täpselt ei tea. Kurjad keeled räägivad, et me olla saanud 5. koha.