Ma olen sügavalt raamatuusku ka beebimajanduses. Ja ma omamoodi naudin "raamatu järgi" lapsekasvatust, st kuskilt loetud ideede ja teooriate katsetamist, kui idee või teooria jumekas ja usaldusväärne tundub. Ka nt ajakiri Pere ja Kodu on mind palju lohutanud ja edasi aidanud - neid saab Uuskasutuskeskusest 6 senti tükk; reeglina see info ei vanane.
Minu viimane raamatuleid on "Imelised nädalad" - selgitab tite arengut arenguhüpetena, mis kõik tähendavad kisa, rahutust ja muid kaasaandeid, aga ennekõike tähendavad uute oskuste omandamist, mis toovad kaasa beebi maailma muutumise ja sestap ka kriisi. /Arenguhüppaja teeb parasjagu imelikku, graafikuvälist und - tegi juba silmad lahti ja vaatas täitsa ärkvel pilguga, aga pani siis silmad uuesti kinni tagasi ja põõnab edasi, ja nii juba üle tunni; toas(!). Päeva esimeses pooles ta "tavaliselt" nii ei tee/ Kõrvutan teooriat Ekke virina- ja tissiralliga ja üht-teist justkui klapib küll. Ja eelkõige pakub lohutust ja seletust, mis selle virina taga olla võiks. Ja mul läks peaaegu silm märjaks, kui lugesin, et alates 30. nädalast hakkab jälle kergem periood. 30. nädal algab 1. novembril. Ja kui ma hästi hoolega pähe võtan, et just siis elu lilleks läheb - no küll ta siis läheb ka. Sest siis ma ju tõlgendan mõnusat tuju lillelise elu märgina, olen ise heatujulisem, sädistan vastu ja käivitub positiivne suletud ring. Neuroloogiliselt seletatud teooria võib olla, aga minu olekule ja tujudele reageerib Ekke ka ja igal juhul.
No comments:
Post a Comment