Konserveerimaks: Olengi säändne, erinevate viisijuppide lainel, viimsel ajal. Ja korduvalt kätte saanud tunde, et olen hele ja helge ja kerge - nagu ma olen tahtnud. Ja vahel tahaks maailma kallistada, vahel on lihtsalt tänutunne nii tugev, et peaaegu fyysiliselt tahaks selle kusagile "panna", edasi anda. (Ja siis ma tunnen, et ma pole justkui päriselt ikka eestlane - et totakalt emotsionaalne v6i nii) Siin, Soomes, metsade vahel, on ilmatuma hea ja tore olnud. Ullale ja ta perele olen hirmus tänulik. Kes meid kutsus ja vastu v6ttis ja nunnutab. Isegi oma rahakotti ei v6i välja v6tta jäätiseleti ees. V6i suveteatri kassas. Hoolitset ja vastuv6et ja nunnutatud. Täna paadiga s6ites valdas selline maailma kallistamise tunne, taaskord see äratundmine, et olen ikka pagana 6nnelik inimene kyll - et mu ymber säärased inimesed on. Ja ju ma vist ikka oskan seda k6ike hinnata kyll. Väikeseid vahvaid asju, kihvte hetki, l6hnu, värve, valgust, inimesi, ahhaa-hetki. Ehk ma ei hakkagi elu kunagi kuidaski liiga iseenesestm6istetavana v6tma. Ärahellitatud olen ma kyll, aga ehk mitte igavlemise ja tuimuseni, ehk ei muutugi mitte kunagi tuimaks. Ehk ma olen selline heas m6ttes ärahellitatud, et oskangi ainult head-paremat oodata-tahta-endale korraldada.
Ulladest rääkides on meid sisse lastud ju tegelikult v66rasse igapäevaellu, kyll igapäeva koorekihti väikeste ekstratega, aga ikkagi igapäeva. See ongi see imevähe, mis mulle kyll m6jub päris paljuna. Väga lihtsalt on väga vahva. Just tunne. Ja seltskond. Ja Ilmataat on ka väga meie poolt olnud. Oo, ja Kokkolasse s6ites - ja tagasi tulles - kuulasime ahhaa-hetkede muusikat. Inspireeris mis hirmus. (Minu tulevases autos saab ka väga hea cd-kogu olema, otsustatud juba) Ulla teeb ise ka väga v6rratut muusikat, ja on natuke nagu Pipi ja natuke nagu My. Ja Tartusse kylla väga teretulnud.
No comments:
Post a Comment