Vitamiinisid Maailmafilmilt

Minu Maailmafilmi väljavalik oli küll täna... väga vitamiinine.
"Polüfoonia" Albaania polüfoonilisest laulust - imeilusad Balkani loodusvaated, eluterved inimesed ja hoiakud, väärtused, perekonnad. Balkanil reisides olen ma selliseid vaateid ju näinud, selliseid nägusid, helisid, valgust. Õige pisut-pisut ehk näinud ka säärast tüüpi inimesi... Ja need laulud, need laulud. Ja naerukortsud ja silmasära ja see mulje, et need pered vist tõesti oskavadki kokku hoida, kui nad sellise uhkusega pereväärtustest räägivad.

Ja "Regilaulu" esikas. Alustuseks publik, tõesti väga palju etno-folk nägusid üheskoos, ikka väga palju. "Regilaulust" saaks imehea Eesti tutvustusfilmi, need imeilusad loodusvaated, värvid, valgus, suvemüstika ja talveilu võtavad tõepoolest kokku palju sellest, mis Eestis imeilusat on, mis siin maal silma ja hinge särama paneb. Muusika. Müstika. Vägi. Tõest oli tabatud palju sellest, mis ma (ja küllap paljud) siin riigis armastan.
*Kahe jalaga tänapäevas film.
*Ajuti pisut nagu Meelika Hainsoo ja Lauri Õunapuu perefilm, kuigi, vist ka mõned kõige-kõige imearmsamad kaadrid olid nende perest (nood lapse varbad üle autoistme, nii- ja naa- ja kolmandat pidi)
*Tuhamägede tantsu (millest ma polegi kuulnud, nagu ilmselt paljudest säärastest liikumistest) kaadreid vaadates sain aru, et olen ikka väga tundlik ja maitselt pirtsakas "loomulike" ja "kunstlike" rituaaliloomiste suhtes. Haakub mu mag-tööga igatepidi see teema (ehedus-konstrueeritus ja kogemuslik eheduse määratlus), ja eks ma olen ses teemas peadpidi veel kirjutamise lõpuni ja uue hooga sealt edasi ka.
*Lõpp kiskus minu jaoks venima.
*Ja merikotkad kakukaamera kaudu läbiva motiivina mõjusid minu jaoks viiendal, kuuendal ja sealt edasi näitamiskorral juba põhjendamatuna.

Ulrike Koch on filmi püüdnud jah, selle loo eestlastest, eestlusest ja ilu ja traditsiooni edasikandumisest, mis minu maitsele sobib. On just niisugune pilt nagu ma hea meelega meist endist näen. Ilus!

Leidsin säärase kommentaari Jaak Johansonilt: "See on adekvaatne film hetkeseisust Eestis", ütleb Jaak Johanson, "Ulrike Koch suudab anda läbi väga kitsa teema -- regilaulu -- edasi laiema pildi. Sellel filmil puudub "eksootikapedaal" täielikult -- läbi metsa jooksvaid paljaid naisi ei ole. Tal on õnnestunud teha film sellest, mis on olnud ka Veljo Tormise nö sisekonfliktiks -- käsitleda midagi olulist, mida tegelikult enam ei ole ja mis samas ikkagi eksisteerib. Tõenäoliselt keegi Eestist seestpoolt ei saakski sellist filmi teha." Mul vist on pisut teistsugune arusaam eksootikast, sest seda on minu meelest filmis palju-palju, häirivalt eksotiseeritud tõesti ei ole, ülevõlli müstifitseeritud. Aga teha regilaulust filmi nii, et see poleks eksootiline pole a)võimalik b)kui ka on võimalik, siis ei vaataks seda nüüd küll keski (mis see siis oleks, puhas uurimus, taktimõõdu lahkamine, arhiivisalvestuste ülevaade? - eksootikapedaalita regilaulule läheneda oleks ikka väga raske)

"Regilaulu" treiler