Päeva soundtrackid
Eile saatsin Kuldari lennuki peale ja korraldasin endale päevapikkuse jalgsiturismi Tallinnas, no nii 25 kilomeetrit. Puhkuselõpust ja suvelõpust kavatsen mina viimast võtta ja... ma korraks olen kodust veel eemal, on teine nüüd poole tühjem.
Pladistasin Russalka kandis jalgupidi vees, mõtlesin elu üle järele, kõndisin veel ja veel Pirita poole ja siis tagasi ka. Ja siis linnahalli katusel ja kultuurikilomeetril. Viimasel pole kindlasti käinud. Päeva rosin oli Patarei vangla valvuritädi. Vihma kallas ja ma lipsasin valvuriputkasse vihmavarju ja valvuritädi (Helju?) rääkis mu pisut surnuks. Nii vabalt voolava assotsiatsioonide võrgustikuga naist pole ma vast varem kohanudki. Juttu tuli ja tuli, kõigest, vabalt ja hästi palju. Egiptuse reisist ja tema kogemustest moosiriiuliga lendamise alalt ja kohtu kaasistumisest ja keissidest. Pealtnäha vahetusid teemad seosetult ja ma ei saanud aru, kust need tal tulid, aga midagi väga võluvat oli selles jutustamises võhivõõrale. Mul tuli kohe folkloristi poos sisse ja silmi.
Siis kappasin veel läbi vanalinna, mossitasin natuke Viru keskuse terminalis (jalad olid väsinud kuidaski, aru mai mõista!) ja otsustasin ikkagi mitte bussiga, vaid jala Annele vastu ja Anne poole Mõiku minna. 25 kiltsi vist jah umbes. Nii et ma olin õhtuks täitsa tuim ja sooda ja väsinud.
Täna käisin Sauel ristiema juures, tema on üks neist sugulasist, keda ma vahel väga hea meelega külastan. Hüppasin oma kunagise (mälupildina esimese) kodutänava ja lasteaia juures maha, vaatasin nad üle. Ja tegin suurpuhastuse sõnumimajanduses. Nii palju emotsioone ühes väikeses karbis. Harvendasin, emotsioonitsesin läbi.
Ja vaikselt kogun enese ja hinge ja kontakti soojashoidmise tavaari. Kirjapaber ja pastakad ja .......õpik ja... no need kaugelolemise aksessuaarid. Kuldar peaks nüüd kohal olema.
Homme katsetan KUMUs oma töötõendit, et kui muuseumitöötaja ma siis olen.
No comments:
Post a Comment