Peipsi äärt mööda Narva, Kirsikivikestest rääkimata

Selle suve rattamatkast, et päris meelest ei läeks (näe, juuksed ja hambad puhtad ja päriskohv hinge all, nüüd hea rääkida). Statistikat:
- Kai tegi pilte, eks me selle peale vist kõik lootsime
- 5 päeva ja 5 telgiööd, 6 inimest (selle seltskonnaga, jaa, võib Tartust Narva minna küll), ainult üks vihm, seegi läbi telgiseina - ilmataat armastab ..., ... ja lillekesi
- ujumiskordi minul isiklikult 7 ringis

Teekond kaartidel
1. päev: Tartu - Varnja - Kasepää- Kolkja -Alatskivi - Kallaste - Peipsiäärne võsa
2. päev: Vihmajärgne (Peipsiäärne) võsa - Omedu - Kasepää (Jõgeva mk) - Mustvee - Alajõe - Karjamaa
3. päev: Karjamaa - marjamaa - Vasknarva - Kuremäe - Kurtna järved
4. päev, rattaga jupiti: Kurtna järved- Jõhvi, bussiga Jõhvist Narva => Modern => Narva linnus => sjupermarket ja õhtul ratastega Narva - Narva-Jõesuu - maaliline maaliline sääserand
5. päev Narva-Jõesuu - Sillamäe - Toila - Kohtla-Järve - Põld 
6. päev: varavalges Kohtla rongijaama Narva-Tallinna rongi peale - Tapal rongivahetus => Tartu
Kokku ümmarguselt 305 km (eriti ümmarguselt 300, eksole)

Muljetuskatkeid:
Ma ajasin Peipsiäärt ja Narvat peale vist küll juba eelmise aasta rattamatka planeerimise aegu, eks ma vist ikka eksootika peal väljas olen. Vanausulised ja Ida-Viru, värviline sibulatee, õigeusk ja Ida-Viru tondilinnad, üks jälle natukene teistsugune Eesti nukk, mida ju tegelikult üldse ei tunne. Tööstus, eelarvamused, pankrannik. Mina näiteks käisin Narvas teist korda elus (Eesti suuruselt 3. linn).

Oli väga venekeelne ja -kultuurne matk, juba Varnjast peale. See "venesuse" määr ja tonaalsus küll varieerus suurel määral, vanausuliste tänavkülad on hoopis teistsuguse meeleoluga kui näituseks Narva-Jõesuu slaavihõnguline kuurort ja sellest omakorda erinevad on tööstus/stalinistlik/paljuski mahajäetud majadega Sillamäe, Kohtla-Järve ja Narva. Kui zoomida veel natuke, on kõik need ka omavahel päris erinevad, aga lahmimise korras kõlbab ühte potti panna küll.

Mis eelarvamustesse stiilis "nagu Venemaa..." ...teed/...korrasolu/...mentaliteet puutub, siis Narva turismiinfos ja kõrtsis Modern räägiti meiega väga korralikku eesti keelt, Sillamäe Konsumis ka. Kaiga täheldasime vist üsna ühtemoodu, et Narva sildindus oli eestikeelne sedavõrd, kuivõrd keeleseadus just häda-hädapärast nõuab (?), siseturismile orienteerunult räägitakse ja kirjutatakse eesti keeles küllap ka, Sillamäel ja Kohtla-Järvel oli seesama sildindus juba märksa eestikeelsem.
Narva tänavate kohta naapalju, et jalgrattaid, lapsevankreid, ratastoole ses linnas vist küll pole, vähemalt minu silm ei haaranud ühtki rattatee märgistust + kohtasime vist küll eranditult kõrgete äärekividega kõnniteid. Augud ka.
Suvine Narva ei mõjunud küll mitte selle pimeda-kõleda tondilinnana nagu ma teda talvisena mäletasin. Turiste oli, rohelust oli, head teenindust ja toitu kohtasime ka.
Kommentaar purjakil (?) onult, kes kuulis meid eesti keelt kõnelevat:
- Mis te sinnapoole lähete, kui te eesti keelt räägite! Ma olen narva eestlane... (Kuldar rääkis onuga pikemalt, mina ei jaksanud suurt keskustelutada, et miks me sinnapoole minna ei võiks ja mis ta oma narva eestlusest veel mõtleb).
Kolledži uus kerkiv hoone oli minu silmis pisut kummaline oma nokaga.

Narva kohta veel: Vot, üles leidsin: 3,81 % eestlasi viimase rahvaloenduse järgi. 64057 elanikku => Narva arvudes <= lõbutsetagu, siin on kõiksugu fakte, a la Narva pikimad ja lühimad tänavad ja edukaimad olümpiaadidel käijad nimepidi. Ärahirmutatud eestlasi võiks huvitada peatükk "turvalisus", aga neist numbritest millegi väljalugemiseks peaks ma omama võrdlusmaterjali.

Folkloristlikke ja ideoloogia-alaseid tähelepanekuid:
Folkloristi kiiksuga vaadates oli väga põnev Meriküla mänd ehk Musumänd ehk Šiškini mänd. Just see imponeeris mulle, kuidas on segunenud pulmarituaal, mis minu meelest võiks minna ühte patta Russalka ja tabade kinnitamisega ning hiiepuule lintide kinnitamine, mis oleks justkui hoopis teisest ooperist, sestsamusest maausu/taarausu ooperist.

Mälestusmärgid ja nende juurde kuuluv info oli põnev, just II ms mälestusmärkide tutvustused ja retoorika, a la fašistide vastane võitlus, sangarid ja isamaa vabastamine. Kuldari sõnul olla nt atlases n mälestusmärgi tutvustus lahendet väga neutraalses laadis. Ise ta tegi ühest järjekordsest fašistide vastase võitluse mälestusmärgist vahva kokkuvõtte: "Mälestusmärk neljakümne neljanda aasta sissetungi auks" (!) Ajaloojutustused - et kuis on õpetatud "meid" ja "neid" ja kuidas me näeme, mõistame ja retooritseme.