Sõprade laul, võtsin kohe mitmes mõttes isiklikult. Ja saatsin mõttes edasi ka.
Läksime Aunega Britti koju saatma ja ühtlasi Supilinna pealt naela otsima, aga sattusime külla. Ja kogemata kontserdile, Allan mängis "retrolugusid". "Linnapiiridest välja...", ja noid teisi. Allanil ja Liisil on tõeliselt armas pesa, ja nad on ise nii vahvad, koos nii vahvad. Soojust kiirgab, seda, mida kampsunitesse on kootud. /Mis retrosse puutub, siis kunagi päris-retro ajast ma mäletan veel mingit metal-kontsertigi. Muutub see muusika, ja Jumal tänat./
Sellepärast mulle meeldib Tartu ja Supilinn. Siin juhtub lugusid, kui sa korraks õue astud. Ja need lood mõjuvad usule hästi.
No comments:
Post a Comment